Kabli linnujaam

Kabli Birdstation

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust
Avaleht Päevaraamat
Päevaraamat
Siin leiavad kajastamist linnujaamas toimuvad ja linnujaamaga seonduvad sündmused

Tihane hakkas liikuma

Saada link Prindi PDF

Sügisega saabunud jahedus ja viimastel öödel olnud miinuskraadid ajasid rasva- ja sinitihased viimaks liikuma. Siiani pole sel aastal rasva-ja sinitihaste rändesalku olulisel määral liikumas nähtud ning püüginumbridki on olematud. On üsna tavatu, et tihaste ränne algab nii hilja - pikaajaliste andmete järgi algab rasvatihase ränne septembri keskel.

Viimati uuendatud Neljapäev, 02 Oktoober 2014 19:28
 

Musträhni invasioon

Saada link Prindi PDF

Viimastel päevadel on linnujaamas täheldatud haruldast nätust - musträhni (Dryocopus martius) kogumite liikumist põhja suunas. Rähnid liiguvad nii ühekaupa kui ka väiksemate salkadena, suurim vaadeldud kogum koosnes kuuest isendist. Eelmiste päevade vaatlusandmed on järgnevad:

14.IX - 58

15.IX - 20

 

Viimati uuendatud Neljapäev, 02 Oktoober 2014 19:20
 

Sabatihased liiguvad

Saada link Prindi PDF

Kolmapäeva (3.IX) pealelõunal tabati Kablis esimesed kolm sabatihase (Aegithalos caudatus) salka, vastavalt 25, 14 ja 9 isendiline. Neist viimasest saadi ka kolm taasleidu: XC68360, XC68374 ja XC68373. Erakordselt varased sabatihasesalgad vihjavad sellele, et käesoleval hooajal tuleb sabatihase invasioon.

Viimati uuendatud Neljapäev, 04 September 2014 10:16
 

Pulgoja hooaja lõpp

Saada link Prindi PDF

Hooaeg Pulgoja linnujaamas kestis käesoleval aastal 21.07 kuni 31.08.

Pulgoja selle hooaja püügiarv tuli ca. 4500. Nagu ikka, valdavalt kõrkja-roolind (Acrocephalus schoenobaenus), tiigi-roolind (Acrocephalus scirpaceus). Hea aasta oli roo-ritsiklinnul (Locustella luscinioides), aed-roolinnul (Acrocephalus dumetorum), roohabekal (Panurus biamicus). Väga kehv aasta oli suitsupääsukesel (Hirundo rustica), keda sisuliselt roostikus polnud.

Pulgoja linujaama selle aasta suurim üllataja oli väike-käosulane (Hippolais caligata), keda esmakordselt tabati Pulgojas 2005 aastal. Väike-käosulaseid õnnestus käesoleval hooajal tabada koguni 2. Rariteetidest õnnestus tabada veel üks padu-roolind (Acrocephalus agricola).
Viimati uuendatud Neljapäev, 04 September 2014 09:52
 

Kabli 46. hooaeg saab alguse

Saada link Prindi PDF

Algaval nädalal alustab tööd Kabli linnujaam, arvult 46. hooajaga. Eile, 29. augustil alustasid Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire spetsialistid ja vabatahtlikud mõrra puitkonstruktsioonidele võrgu paigaldamist. Täna kella neljaks oli Helgolandi mõrdpüünis täide töövalmidusse seatud.

Kabli linnujaama algusaastaks peetakse aastat 1969, millal Henn Vilbaste poolt tehti praeguse linnumõrra asukohas esimene püügikatse loorvõrkudega. Kuna tol ajal olid veel Moskva tähistega rõngad, mis oli niigi defitsiit, siis jäi ka püügiarv tagasihoidlikuks - alla 300 linnu. Aasta hiljem, ehk siis 45 aastat tagasi, rände sügishooajal, konstrueeriti Kablisse esimene Rõbatši-tüüpi mõrdpüünis. Henn Vilbaste on 1970. aastal väljaandes "Loodusvaatlusi" kirjutanud järgmist: "Kabli asula põhjapiirile, kus mere ja põldude vaheline männimetsariba kitseneb paarikümne meetri laiuseks ning lõpeb siis täielikult, andes ruumi lagendikule ja asula haja asustusele, rajatakse Rõbatsi tüüpi mõrdpüünis suudme kõrgusega 9 m, laiusega 18 m ja kogupikkusega 45 m. Mõrdpüünis paigutati viimase luidetel kasvava männituka kohale, kus kasvavad üksikud lehtpuud ja maantee-äärne pajuhekiriba ning lõuna poole jääb ca 300 m laiune lagendik. Mõrrast läänepoole jääb lage rannikukarjamaa ja 100 meetri kaugusele meri, idas asub lage umbes 8 m kõrgune aeglaselt tõusev rannaastang. Püünise ja astangu vahel püünisest 15 m kaugusel on elava liiklusega Tallinn-Riia automagistraal. Mööda puid ja põõsaid rändavad metsalinnud koonduvad püünise juures nagu suurde lehtrisse, mis lõpeb püünisega". Linnupüügiga alustatakse 16. septembril ning püük lõpetatakse 26. oktoobril. Kokku märgistavad Nigula looduskaitseala töötajad Henn Vilbaste, Arkadi Irdt ja Hans Soots vastloodud linnujaamas 2382 lindu. Tõdetakse, et Kablis ei olnud metsalindude kontsentatsioon siiski eriti suur võrreldes lõunapoolsete püügikohtadega (Rõbatsi, Pape) ning samuti esines ka püünise konstruktsioonis puudusi, mille tõttu jäid tulemused oodatust tagasihoidlikumaks. Rõngastamiseks kasutatakse Matsalu Riiklikul Looduskaitsealal valmistatud ESTONIA MATSALU signatuuri kandvaid rõngaid, mis on Eesti NSV-s kasutusel esimest aastat. Kuigi esimesed linnud (jõgitiirud) uute rõngastega rõngastas Taivo Kastepõld 14.06.1969 Matsalus Kolmenasva saarel, võetakse uued rõngad massiliselt kasutusse siiski septembris Kablis. Arvukaimaks püütud liigiks osutub sabatihane (1011 is) ning üllatuslikult on püütud lindude pingereas teisel kohal põhjatihane (417 is), kes esineb Kablist lõunapoolsetes linnujaamades juhuslikult. Kohe püügi alguses (20.09) tabatakse ka üks suvel Nigula looduskaitsealal pesapojana rõngastatud MATSALU rõngaga märgistatud põhjatihane. Üks Kablis märgistatud põhjatihane aga taaspüütakse järgmise aasta jaanuaris Riias talvitumas. Lisaks täheldatakse ka sootihase märgatavat rändeliikumist (püüti 24 is)   seni peeti seda liiki ka Baltimaades väga paikseks. Esimesed taasleiud väljaspool Eestit laekuvad aga Lätist Pape linnujaamast, kus 16. oktoobril tabatakse kaks Kablis rõngastatud sabatihast, kes jõudsid sinna 8 päevaga. Püügitulemused näitavad ka, et põõsalinnud lahkuvad Eestist märgatavamalt hiljem kui seni oli teada.

Seega täitub käesoleva hooajaga 45 aastat nii mõrdpüünise kasutuselevõtust Kablis kui ka ESTONIA MATSALU rõngaste masskasutuse algusest.

Viimati uuendatud Neljapäev, 04 September 2014 11:19
 


Lehekülg 1 Lehekülgi kokku 64

Juhupilt

9.jpg
Raudkull (Accipiter nisus).

ILM.EE

  • 4 päeva prognoos (21.11.2014 08:00)
    Öösel: Muutliku pilvisusega ilm. Lääne-Eesti saartel ja Lõuna-Eestis pilvisus tiheneb ning sajab vähest lörtsi ja lund, saartel võimalik ka vihm. Kohati on udu ja jäidet. Puhub idakaare tuul 1-7, enne keskööd Liivi lahe piirkonnas kuni 10 m/s. Õhutemperatuur on -2..-8°C, saartel -3..+2°C. Päeval: Pilves ilm. Sajab lund ja lörtsi, intensiivsem on sadu Lääne-Eestis. Kohati on udu ja jäidet. Puhub kagu- ja lõunatuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur on 0..-4, saartel -1..+2°C.