Tänavu Kabli linnujaamas sügisrändeperioodil kogutud nahkhiirte rändeandmestik on analüüsitud ning tulemustega saab tutvuda Kabli kodulehe rändemonitori "Käsitiivaliste" sektsioonis.
Automaatseadmetel põhineva nahkhiirte rändeseirega alustati Kabli linnujaamas 2008. a. kui toimus ligikaudu kuu aega väldanud prooviseire. Käesoleval aastal kogus ultraheliregistraator andmeid kogu sügishooaja vältel augusti lõpust novembri alguseni. Kuna nahkhiirte ränne algab arvatavasti juba juuli lõpus, siis käesolev seireperiood ei ole piisav, et usaldusväärselt dateerida nahkhiirte rände algust. Seetõttu on järgneval aastal kavas alustada varem. Kasutatav seade võimaldab mööduvaid nahkhiiri registreerida maksimaalselt kuni 20-30 m kauguselt. Samas, liike, kelle kajaloktasiooni-impulsid on väga nõrgad (lendlased ja suurkõrv) suudab registraator tuvastada vaid mõne kuni 10 meetri kauguselt. Tänu nahkhiirespetsialistide poolt läbiviidud paralleelsele käsidetektoruuringutele on aga selge, et nahkhiired liiguvad kogu rannariba ulatuses (vähemalt kuni 2-3 km kaugusele rannast), seega iseloomustab registraatoriga linnujaamas kogutud andmestik vaid väikest osa kogu rannikuala läbivast rändevoost.
2009. aasta seireperioodi 68 öö jooksul registreeriti kokku 903 kontakti. Arvukaima liigina registreeriti pargi-nahkhiir (447). Haruldustest vajab nimetamist veel 3 kontakti kääbus-nahkhiirega ja 2 kontakti pügmee-nahkhiirena. Kui ekstrapoleerida linnujaamas kogutud loendustulemused kolme kilomeetrilise laiusega rändekoridorile on tõenäoline et Edela-Eesti rannkult rändab läbi üle 50 tuhande nahkhiire.
Nahkhiirte rändeteede ja rändefenoloogia uurimine nii Balti riikides, Skandinaavias, kui ka mujal Euroopas on muutunud viimasel ajal vägagi kuumaks teemaks. Peaasjalikult on selle taga mitmete arendustegevuste surve, mis otseselt ohustavad nahkhiiri rändeteedel. Seetõttu on väga oluline teada, millal ja kus nahkhiired massiliselt rändavad. Üheks rändavaid nahkhiiri ohustavaks arenduseks on elektrienergia tootmiseks rändeteedele rajatud tuulepargid. Uuringud USA-s on näidanud, et 90% tuuleparkide läheduses hukkunud nahkhiirte surma peamiseks põhjuseks on barotrauma. Barotraumat põhjustab rootorilaba liikumisel tekkiv alarõhk, mis purustab nahkhiire kopsud ja kuuldeelundid. Võrrleldes lindudega on nahkhiirte anatoomia eripära tõttu just barotrauma põhjuseks, miks nahkhiirte suremus tuuleparkides on kordades suurem lindude omast. Seetõttu on vajalik, et igale tuulepargi rajamisele peab eelnema sügis- ja kevadrändeperioodi kattev nahkhiirte rändeseire, et olla kindel selles, et antud ala ei jää nahkhiirte rändeteele.
Barotraumast loe lähemalt Baerwald et al, 2008.
Suurnokk (Coccothraustes coccothraustes).
