Päevaraamat

Kabli linnujaama päevaraamatus leiab käsitlemist linnujaamas toimuv ja linnujaamaga seonduv.

11.-12. septembril kulmineerus siisikese rändelaine. Kahe päevaga sai rõnga jalga kokku 827 siisikest. Lisaks veel 99 pöialpoissi, kuid tänu selgetele ja vaiksetele öödele lahkus enamik pöialpoisse ööl vastu 11. Neljapäeva lõunast toimub ilmamuutus ning tuul pöördub edelasse ja siis järk-järgult läände ja loodesse. Pentaadi kolmel viimasel päeval valitsevad tugevad läänekaarte tuuled ja ränne on tagasihoidlik. Pühapäeval, 15. septembril jõuab Kablisse tugev torm. Sadas päev läbi ning kl 15 paiku ulatusid tuuled puhanguti 25 m/s. Mõrd lasti hommikul madalamale, et vältida purustusi.

Kolmapäeva (11.IX) ja neljapäeva (12.IX) hommikud kujunesid linnujaamas kiireks, kuna juba päevi hoogu kogunud siisikese rändest õnnestus osa saada ka püünisel. Kokku õnnestus siisikeste rändevoost (kahel hommikul kokku min 8500 rändel lõunasse) tabada ja rõngastada 827 isendit. Rõngastatud siisikeste numbrid on viimased 30 aastat olnud küllalt tagasihoidlikud, jäädes alla 300 isendi hooaja kohta. Viimased tõsised siisikesehooajad jäävadki 80ndatesse: 1981, 1981, 1983, 1989. Käesolev aasta on väga sarnane aastaga 1983, mil siisikese ränne algas samuti septembri esimesel dekaadil, kulmineerudes 13. septembril, mil püünisega tabati ja rõngastati 1196 isendit.

https://www.trektellen.nl/count/view/1777/20190912

Septembri esimesed viis päeva on olnud küllalt tuulised, samas on enamasti valitsenud lõunakaarest puhuvad tuuled. Ööd on olnud enamasti tuulevaiksed ja selged, mis on soosinud öist rännet. Viimase kohta annavad kinnitust ka tabatud punarindade (33) ja pöialpoiste (125) arvud. Pöialpoiste numbri kohta tasub lisada, et tavapäraselt esinevad sellised püüginumbrid alles septembri teises pooles. Seega on võimalik, et pöialpoistel on olnud väga hea sigimisaasta ja tõenäoliselt kujuneb pöialpoiste hooaja püügiarv märkimisväärseks. Ühtegi lääne-pöialpoissi pole siiani veel tabatud, kuid arvestades 2019. aastal Eestis registreeritud pesitsusaegseid vaatlusi, võib oodata ka lääne-pöialpoiste sagedasemat esinemist sügisrändel ja seega suuremat püügiarvu võrreldes eelnenud aastatega (2018 - 5, 2017 - 2, 2016 - 4).  Liikide nimekiri on veel küllalt mitmekesine. Vähearvukalt on tabatud kaugrändureid, nagu väike-põõsalind, pruunselg-põõsalind, lepalind, kadakatäks, salu-lehelind, aed-põõsalind, tiigi-roolind, kõrkja-roolind, väike-kärbsenäpp. Septembri esimese viie päevaga on rõnga jalga saanud 228 lindu, millele lisanduvad üks sinitihase taasleid (EST), üks väike-lehelinnu korduspüük ja kaks tutt-tihase korduspüüki. Praeguseks võib öelda, et suure tõenäosusega sel hooajal sabatihase, ega ka musttihase invasioone tulemas ei ole. Kül on märke sellest, et võib tulla väike-kirjurähni invasioon, sest tavapärasest arvukamalt on lõuna poole liikumas näha väike-kirjurähne. Vähemasti Edela-Eestis oli väike-kirjurähnidel üle aegade ka hea pesitsusaasta.

Septembri teisel pentaadil valitsesid lõunakaarte tuuled, neljal päeval viiest kagutuul (SE). Nädalavahetusel (7-8.IX) saab hoo sisse siisikese ränne, mis kulmineerub teisipäeval (10.IX, min 2000 is/h). Esmaspäeva ja teisipäeva ööd on vaiksed ja kuuvalged, mis soosisid öist rännet. Seetõttu saabus esmaspäeval (9.IX) Kablisse selle hooaja tõsisem pöialpoisi, punarinna ja käbliku rändelaine. Viie päevaga õnnestus rõngastada 437 pöialpoissi, 107 punarinda, 33 käbllikut. 9. septembri õhtul täheldati ka pöialpoiste "õhtust starti", paraku kül vähearvulist (tabada õnnestus ca 20 isendit). Samuti alustas tõsisemat liikumist väike-lehelind. 10. septembril õnnestus koos pöialpoistega rõngastada 52 isendit, viie päevaga kokku 75 isendit. Hommikul vastu teisipäeva õnnestub tabada kaks karvasjalg-kakku ning hommikul vastu kolmapäeva üks värbkakk.

Kui kiile on Kablis sel hooajal mõrda sattunud väga vähearvuliselt, siis soojalaine ja mõned päevad püsinud kagutuuled kandsid Kablisse selle hooaja esimese tõsisema sügis-tondihobude rändelaine (pühapäeval, 8.IX - 111 sügis-tondihobu). Teisipäeval (10.IX), kui temperatuuride maksimum küündis 25 soojakraadini, korjati mõrrast muuhulgas välja 12 isendit sügis-tondihobusid ja 32 is musti-loigukiile.

Kabli linnujaama juubelihooajale tõmmati joon alla 1. novembril, ning tänaseks on ka püüginumbrid kokku löödud. Harulduste poolest käesolev hooaeg silma ei paista, kuid see-eest on rändenumbrid üle aegade võimsad. 2018 aasta kogupüügiarvuks (esmased rõngastused) kujunes 18377, mis tähendab 11. kohta 50-aastases vaatlusreas. Märgime, et kõigi esikümnesse kuuluvatel aastatel on esmaste rõngastuste arv juba üle 20000. Kõrge arvukuse põhjused 2018 sügisrändel seisnevad kahtlemata värvuliste kõrges sigimisedukuses, mida võis tingida soodne ilmastik kevadel.

Arvukaimad rõnga jalga saanud läbirändajad olid pöialpoiss (6010), sabatihane (3416), rasvatihane (3064), urvalind (1486), sinitihane (1398), punarind (579), musttihane (535), porr (331), väike-lehelind (240), põhjatihane (229). Vähearvukatest ja haruldasematest liikdest andsid rekordnumbrid näiteks mudanepp (8, kõigi aegade maksimumtulemus), hallpea-rähn (6, kõigi aegade maksimumtulemus), lääne-pöialpoiss (5, kõigi aegade maksimumtulemus), punarind (592, kõigi aegade maksimumtulemus). Hallpea-rähni suurt arvukust rändeperioodil võib seletada liigi arvukuse taastumisega peale 2010/2011 külmi ja lumerohkeid talvesid ning suhteliselt pehmete talvedega peale seda. Lääne-pöialpoisi viimase 3 aasta esinemissageduse põhjal võib oletada, et see liik on Eesti aladel ilmselt juba aastaid pesitsenud. Vaatamata sellele õnnestus pesitsus tõestada alles 2018. aasta kevadel, kui mõne kilomeetri läheduselt, Jaagupi külast õnnestus pesitsusperioodi ajal vaadelda lennuvõimestunud noorlindu ja toiduga vanalindu (vt https://www.looduskalender.ee/n/node/2739). Seega on selge, et lääne-pöialpoisi sagenemine sügisrändel viitavad liigi levila laienemisele põhja poole. Mudanepi rekordnumbrit võib seletada ilmselt kohalike olude paranemisega - tõenäoliselt on niiduhoolduse paranemine viimastel aastatel muutnud linnujaama rannaniidu atraktiivsemaks rändepeatuspaigaks.

Oluline invasiooniaasta oli üle aegade ka urvalinnul. Viimased tõsised invasiooniaastad esinesid aastatel 2007 ja 2008. Seega võib oletada, et ka urvalindudel on olnud hea sigimisaasta. Taasleidude põhjal võib öelda, et Kablist läbirändavad urvalinnud tulevad meile Põhja-Soomest. Võimalik, et soodne ilmastik lapimaal on üks invasiooni põhjuseid. Samuti oli mõõdukas invasiooniaasta sabatihasel. Sabatihase invasioonid kipuvad viimasel kümnendil korduma üle aasta. Kui mõnel rändehooajal annab sabatihaste arv peamise osa, siis käesoleval aastal andsid sabatihaste kõrval tooni pöialpoisid ja rasvatihased ning sinitihased. Seega võib järeldada, et hea sigimisaasta oli värvulistel üleüldiselt.

Alamkategooriaid

Kabli linnujaama päevaraamatu sissekanded 2017 a.

Kabli linnujaama päevaraamatu sissekanded 2016 aastal.

Kabli linnujaama päevaraamatu sissekanded 2015 aastal.