Päevaraamat

Kabli linnujaama päevaraamatus leiab käsitlemist linnujaamas toimuv ja linnujaamaga seonduv.


Vöötkakk Kablis 2.10.2017. Foto: Arne Härk.

Vöötkakk (Surnia ulula) on meil üliharv haudelind ning viimastel kümnenditel haruldane talvekülaline põhjapoolsetelt laiuskraadidelt. Kablis on seda liiki varem vaadeldud kokku kolmel korral, sealhulgas ühel korral rõngastatud. Seega on täna tabatud vöötkakk linnujaama ajaloo teine rõngastatud vöötkakk. Viimati rõngastati Kablis vöötkakk veidi enam kui 10 aastat tagasi - 26. septembril 2007. Täna tabatud isendi määrasid linnujaama töötajad esimese aasta linnuks. E-elurikkuse andmebaasi kohaselt on vöötkakke möödunud talvel vaadeldud mitmes kohas, ning ka selle aasta suve lõpust alates on üksikuid isendeid kohatud kolmel korral erinevates asukohtades. Vöötkakkude vaatlustest läbi aegade leiab pikema kokkuvõtte 2014. aasta novembri Eesti Looduses.


Lestes barbarus, 26.09.2017 Kablis

Teisipäeval, 26. septembril, kui Keskkonnaagentuuri töötajad Kabli linnujaama suurt Helgolandi mõrdpüünist rändsetest kiilidest tühjendasid, osutus üks püünisesse sattunud isend esmaleiuks Eestile. Nimetatud kiililine määrati Jaak Tammekännu poolt Lestes barbarus-eks ehk Eestikeelse nimetusega lõunakõrsikuks. Liigimäärangut kinnitas fotode põhjal ka kiililiste ekspert Mati Martin ning seega on tegu Eestile 60. kiililise liigiga. Lõunakõrsik kuulub kõrsiklaste sugukonda, kuhu kuuluvaid liike on Eestis teada 5. Neist tavalisem on näiteks luhakõrsik (Lestes sponsa). Lõunakõrsik on pärit Põhja-Aafrikast ning Lõuna-Euroopast, kuid viimastel kümnenditel on see liik oma levilat laiendanud jõudsalt põhja poole. Lähiriikidest on liiki leitud Leedus, Rootsis ja Taanis. Suurem sissetung Põhja-Euroopasse on teada 2011 aastast kui Ölandi saarel asuvas Ottenby linnujaamas püüti ja vaadeldi 30. juunist kuni 27. juulini üle 80 isendi (www.artportalen.se). Viimati registreeriti uusi kiililiike Eestile 2013. aastal, nendeks olid vööt-loigukiil (Sympetrum pedemontanum) ja lõuna-loigukiil (Sympetrum fonscolombii).

Reedel saabunud võimas antitsüklon tõi Kabli linnujaama enneolematu kiilide rände. Reedest (22.09) kuni eilse õhtuni olid linnujaama töötajad mõrdpüünisest välja korjanud ja loendanud kokku ca 15000 kiililist. Valdavalt on tegu must-loigukiilidega (Sympetrum danae). Kiilide massliikumise kõrval on märkimisväärne ka rändsete liblikate, admiralide (Vanessa atlanta) ränne, keda päevas satub püünisesse ca paarisaja ringis.

Siin järgneb nimekiri mõnede rändlindude saabumise kuupäevadest Kabli linnujaama 2017. aasta vaatluste baasil.

  • Väikeluik 15.3.
  • Hallhani 1.3.
  • Rabahani 5.3.
  • Valgepõsk-lagle 22.3.
  • Mustlagle 29.3.
  • Ristpart 3.3.
  • Viupart 1.3.
  • Rääkspart 17.3.
  • Piilpart 2.3.
  • Soopart 2.3.
  • Rägapart 27.3.
  • Luitsnokk-part 4.4.
  • Punapea-vart 1.3.
  • Merivart 29.3.
  • Hahk 16.3.
  • Punakurk-kaur 16.3.
  • Tuttpütt 20.3.
  • Hallpõsk-pütt 4.4.
  • Kormoran 4.3.
  • Hüüp 29.3.
  • Hõbehaigur 4.3.
  • Hallhaigur 1.3.
  • Valge-toonekurg 13.3.
  • Roo-loorkull 30.3.
  • Tuuletallaja 14.3.
  • Väike-konnakotkas 1.4.
  • Sookurg 28.2.
  • Tait 4.4.
  • Merisk 23.3.
  • Liivatüll 17.3.
  • Väiketüll 10.4.
  • Rüüt 28.2.
  • Suur-koovitaja 31.3.
  • Mustsaba-vigle 5.4.
  • Punajalg-tilder 4.4.
  • Väikekajakas 11.4.
  • Tõmmukajakas 3.4.
  • Räusk 2.4.
  • Tutt-tiir 3.4.
  • Randtiir 10.4.
  • Vaenukägu 11.4.
  • Nõmmelõoke 13.3.
  • Metskiur 6.4.
  • Sookiur 28.2.
  • Käblik 22.3.
  • Võsaraat 24.3.
  • Must-lepalind 23.3.
  • Laulurästas 19.3.
  • Hoburästas 28.3.
  • Väike-lehelind 1.4.
  • Pöialpoiss 5.3.
  • Kukkurtihane 4.4.
  • Põhjavint 20.3.
  • Koldvint 30.3.
  • Kanepilind 2.3.
  • Mägi-kanepilind 23.3.
  • Suurnokk-vint 18.3.
  • Keltsalind 19.3.
  • Rootsiitsitaja 28.2.

 

Teisipäeval, 29. augustil alustati Kabli linnujaamas Helgolandi mõrdpüünise ülesseadmist. Keskkonnaagentuuri töötajate, koostööpartnerite ja vabatahtlike kaasaabil saadi suur püünis juba õhtuks üles. Järgmise päevaga said ka linnujaama väljakujunenud seireskeemi kuuluvad loorvõrgud üles seatud ning hooaja võis alanuks lugeda.

Septembri alul lõppenud seirepüügid Pulgoja roostikus osutusid sel aastal vägagi tagasihoidlikuks. Pulgoja seirepunktis sai rõnga jalga vaid ligi 2500 lindu, mis tähendab, et käesoleval aastal on roolindude ja teiste värvuliste produktiivsus olnud väga kesine. Käesolevat hooaega võib ka Kablis üsna tagasihoidlikuks ennustada. Esimeste nädalate põhjal võib öelda, et invasiooniaastat tulemas ei ole ning Kablis tavapäraste läbirändajate arvukus on väga madal.

Nagu ka eelmisel aastal, leiab jooksva Kabli päevase püügistatistika trektellen.org portaalist.

 

Sisuliselt juba nädalase rändevaikuse järel teatud linnuseltksond hakkas täna liikuma. Eile õhtul Padumerelt startinud suur-koovitajad olid hommkul siin ja rändesummaks tuli 604. Edelast tulijaid oli liikvel muidki: piilpart 222, viupart 758 ja valgepõsk-lagle 564. Viimane on ka ühtlaselt Kabli kõigi aegade parim kevadine number sellel liigil. Tutt-tiirul oli esimene suurem liikumine sel kevadel: 20 lõunasse ja 8 põhja. Kalakajaka põhirände aeg on peatselt käsil ja fikseeriti hooaja parim summa: 389. Värvulistest liikus sisuliselt vaid linavästrikke ja liigil oli selle kevade esimene üle sajane rändepäev. Pärastlõunal liikus muude kajakatega põhja poole noor jääkajakas Larus hyporboreus - viimati nähti liiki Kablis 2007. aastal. ME

Alamkategooriaid

Kabli linnujaama päevaraamatu sissekanded 2017 a.

Kabli linnujaama päevaraamatu sissekanded 2016 aastal.

Kabli linnujaama päevaraamatu sissekanded 2015 aastal.