2015

Kabli linnujaama päevaraamatu sissekanded 2015 aastal.

29. oktoobril pakiti Kabli linnujaamas püügivahendid kokku ning tõmmati järjekorralt 47. hooajale joon alla.

2015. aasta hooajal sai Kablis rõngastatud kokku 6200 lindu. See on kõvasti alla tavapärase keskmise. Põnevamatest liikidest väärivad mainimist euroopa kaelustäks (Pärnumaa kolmas leid ja Eestis esimene rõngastus) ning 1 vööt-lehelind. Värvuliste püüginumbrid jäid kõik alla keskmise, välja arvatud musttihase invasioon. Kakkude püüginumbrid olid see-eest üle keskmise (kõrvukräts 14, karvasjalg-kakk 8, värbkakk 3, sooräts 2, kodukakk 2, händkakk 1).

Vaata videot.

 

Augusti viimasel päeval lõpetati selleks aastaks seirepüügid Pulgoja roostikus asuvas linnujaamas. Juba hooaja alguses oli selge, et see aasta jääb saak kesiseks. Nii on püügiandmete põhjal esimene ülevaade tehtud ja püüginumber tuli veel väiksem kui sai prognoositud. Kokku sai sel hooajal rõngastatud ümmarguselt 2030 lindu, mis ongi läbi aegade väikseim tulemus (Pulgoja esimesel aastal 1979 olid kasutusel teist tüüpi võrgud ning seepärast pole 1979 summa 1841 lindu siin võrdluses asjakohane).

Kolm arvukamat rõngastatud linnuliiki olid kõrkja-roolind, tiigi-roolind, suitsupääsuke. Huvitamaks liigiks oli sel aastal kindlasti hüüp, keda just tihti kätte ei saa. Väikese püüginumbri põhjused on kahtlemata külmas kevades ja ka suve esimeses pooles, mis kujuned jahedapoolseks. Nii putukavaest aastat annab otsida. Kaugrändurid tõenäoliselt ei jäänud üldse pesitsema või oli esimene kurn väikeste poegade arvuga.

Pulgoja TOP 5 kehvemat aastat on järjestatud alljärgnevalt.

1979: 1841 (ei ole võrreldav)

  1. 2015: ~2030
  2. 1982: 2302
  3. 2007: 2355
  4. 1987: 2411
  5. 1998: 2536

Arvult 37. hooaeg saab alguse täna, mil Pulgoja roostikus seatakse üles viimased loorvõrgud. Alates pühapäevast on Keskkonnaagentuuri töötajad ja vabatahtlikud korrastanud võrguliine ja laudteid, et ette valmistada hooaja algust. Roostik on esmamuljel küllaltki linnuvaene. Roolindude hääli on kuulda vähe, sagedasemalt kohtab roohabekaid ja kuldhänilasi.

Alanud nädalal alustati Kablis selle aasta hooaja ettevalmistustega. Teisipäeval, 25. augustil seati üles Helgolandi mõrdpüünise võrgulina ning lähipäevil peaks linnujaam olema töökorras. Mõrraehitusest vaata pilte Mati Kose facebooki postitusest: https://www.facebook.com/mati.kose/posts/10206228645247638.

Selle aasta seirepüügid teises linujaamas, Pulgoja roostikus, on jäänud üldnumbrilt väga tagasihoidlikuks, mis kinnitavad värvuliste väga kehva pesitsusaastat. Kabli osas prognoose teha on veel vara, kuid esimestest päevadest väärib tähelepanu musttihaste (Periparus ater) ja ka väheste põhjatihaste (Poecile montanus) salkade rändeliikumine põhjasuunas. Musttihaste salgad ulatusid kohati kuni 50 isendilisteks. Esmaspäeval loendati põhja suunal liikunud musttihaste arvuks ca 1200. Teisipäeval umbes samas suurusjärgus. Ka sisemaalt saabus juba mitmel eelneval päeval teateid põhja liikuvatest musttihaste salkadest. Teisipäeval tuli ka esmane teade Tallinnast, kus inimesed täheldasid vastu klaashooneid lennanud ning maas lebavaid musttihaseid. Seega on musttihase invasioonilaine jõudnud põhjarannikule. Sama nähtus esines ka paar aastat tagasi, kui põhja suundunud rändelaine kahe päevaga põhjarannikule jõudis.

Talgupäeval osalesid Meelis Leivits, Jaak Tammekänd, Janno Tammekänd, Pille Vahtmäe, Olavi Vainu, Aat Sarv, Erlend Sarv, Aivar Sakala, Aimar Sakala, Tarvo Arumäe, Kadri Veski ja Mati Kose. Suur tänu kõigile abilistele!