Septembri esimesed viis päeva on olnud küllalt tuulised, samas on enamasti valitsenud lõunakaarest puhuvad tuuled. Ööd on olnud enamasti tuulevaiksed ja selged, mis on soosinud öist rännet. Viimase kohta annavad kinnitust ka tabatud punarindade (33) ja pöialpoiste (125) arvud. Pöialpoiste numbri kohta tasub lisada, et tavapäraselt esinevad sellised püüginumbrid alles septembri teises pooles. Seega on võimalik, et pöialpoistel on olnud väga hea sigimisaasta ja tõenäoliselt kujuneb pöialpoiste hooaja püügiarv märkimisväärseks. Ühtegi lääne-pöialpoissi pole siiani veel tabatud, kuid arvestades 2019. aastal Eestis registreeritud pesitsusaegseid vaatlusi, võib oodata ka lääne-pöialpoiste sagedasemat esinemist sügisrändel ja seega suuremat püügiarvu võrreldes eelnenud aastatega (2018 - 5, 2017 - 2, 2016 - 4).  Liikide nimekiri on veel küllalt mitmekesine. Vähearvukalt on tabatud kaugrändureid, nagu väike-põõsalind, pruunselg-põõsalind, lepalind, kadakatäks, salu-lehelind, aed-põõsalind, tiigi-roolind, kõrkja-roolind, väike-kärbsenäpp. Septembri esimese viie päevaga on rõnga jalga saanud 228 lindu, millele lisanduvad üks sinitihase taasleid (EST), üks väike-lehelinnu korduspüük ja kaks tutt-tihase korduspüüki. Praeguseks võib öelda, et suure tõenäosusega sel hooajal sabatihase, ega ka musttihase invasioone tulemas ei ole. Kül on märke sellest, et võib tulla väike-kirjurähni invasioon, sest tavapärasest arvukamalt on lõuna poole liikumas näha väike-kirjurähne. Vähemasti Edela-Eestis oli väike-kirjurähnidel üle aegade ka hea pesitsusaasta.