2018

Kabli linnujaama juubelihooajale tõmmati joon alla 1. novembril, ning tänaseks on ka püüginumbrid kokku löödud. Harulduste poolest käesolev hooaeg silma ei paista, kuid see-eest on rändenumbrid üle aegade võimsad. 2018 aasta kogupüügiarvuks (esmased rõngastused) kujunes 18377, mis tähendab 11. kohta 50-aastases vaatlusreas. Märgime, et kõigi esikümnesse kuuluvatel aastatel on esmaste rõngastuste arv juba üle 20000. Kõrge arvukuse põhjused 2018 sügisrändel seisnevad kahtlemata värvuliste kõrges sigimisedukuses, mida võis tingida soodne ilmastik kevadel.

Arvukaimad rõnga jalga saanud läbirändajad olid pöialpoiss (6010), sabatihane (3416), rasvatihane (3064), urvalind (1486), sinitihane (1398), punarind (579), musttihane (535), porr (331), väike-lehelind (240), põhjatihane (229). Vähearvukatest ja haruldasematest liikdest andsid rekordnumbrid näiteks mudanepp (8, kõigi aegade maksimumtulemus), hallpea-rähn (6, kõigi aegade maksimumtulemus), lääne-pöialpoiss (5, kõigi aegade maksimumtulemus), punarind (592, kõigi aegade maksimumtulemus). Hallpea-rähni suurt arvukust rändeperioodil võib seletada liigi arvukuse taastumisega peale 2010/2011 külmi ja lumerohkeid talvesid ning suhteliselt pehmete talvedega peale seda. Lääne-pöialpoisi viimase 3 aasta esinemissageduse põhjal võib oletada, et see liik on Eesti aladel ilmselt juba aastaid pesitsenud. Vaatamata sellele õnnestus pesitsus tõestada alles 2018. aasta kevadel, kui mõne kilomeetri läheduselt, Jaagupi külast õnnestus pesitsusperioodi ajal vaadelda lennuvõimestunud noorlindu ja toiduga vanalindu (vt https://www.looduskalender.ee/n/node/2739). Seega on selge, et lääne-pöialpoisi sagenemine sügisrändel viitavad liigi levila laienemisele põhja poole. Mudanepi rekordnumbrit võib seletada ilmselt kohalike olude paranemisega - tõenäoliselt on niiduhoolduse paranemine viimastel aastatel muutnud linnujaama rannaniidu atraktiivsemaks rändepeatuspaigaks.

Oluline invasiooniaasta oli üle aegade ka urvalinnul. Viimased tõsised invasiooniaastad esinesid aastatel 2007 ja 2008. Seega võib oletada, et ka urvalindudel on olnud hea sigimisaasta. Taasleidude põhjal võib öelda, et Kablist läbirändavad urvalinnud tulevad meile Põhja-Soomest. Võimalik, et soodne ilmastik lapimaal on üks invasiooni põhjuseid. Samuti oli mõõdukas invasiooniaasta sabatihasel. Sabatihase invasioonid kipuvad viimasel kümnendil korduma üle aasta. Kui mõnel rändehooajal annab sabatihaste arv peamise osa, siis käesoleval aastal andsid sabatihaste kõrval tooni pöialpoisid ja rasvatihased ning sinitihased. Seega võib järeldada, et hea sigimisaasta oli värvulistel üleüldiselt.

Nädalapäevad kestnud soojalaine ja soodsad rändeilmad on toonud linnujaama kiired päevad. Alates laupäevast, 13. oktoobrist on enamus päevadest üle tuhande linnu rõngastamisega. Kui laupäeval ja pühapäeval oli tõsine pöialpoisi rändelaine, siis alates esmaspäevast on kõige arvukamaks rasvatihane. Kokku on 5 päevaga saanud rõnga jalga ligi 5000 lindu. Eilse seisuga on Kablis 2018 hooajal rõngastatud kokku 14008 lindu.

http://trektellen.org/site/totals/1777/2018/-2/0

Augusti viimastel päevadel seati Kablis taas üles suur Helgolandi mõrdpüünis ning loorvõrgud ning sellega võis uue hooaja avatuks lugeda. Alanud hooaeg on Kablis järjekorralt 50. Esimeseks tabatud liigiks osutus sedakorda sabatihane. Tavalisest varasem sabatihase esinemine tähendab seda, et tulemas on invasiooniaasta. Viimati esines sabatihase invasioon 2016. aastal ning viimasel ajal on need aset leidnud vaheldumisi, kord kahe aasta sees. Augusti lõpus on Kablis täheldatud ka väikeste põhjatihase ning musttihase salkade rändeliikumist.

Päevase püügistatistika leiab trektellen.org portaalist.

Kablis 19. septembril rõngastatud sinitihane ja pöialpoiss tabati oktoobri esimesel päeval Leedus, Ventes Ragase linnujaamas. 19-21. septembril olid Kablis massrändepäevad, mil rõngastati kokku 1942 lindu. Taasleitud sinitihane ja pöialpoiss jõudsid Leedu linnujaama 12 päevaga, läbides selle ajaga ca 450 km. Sinitihase taasleide on sel aastal Leedust ka varem tulnud. Näiteks 8. septembril rõngastati Kablis sinitihane, kes tabati Leedus 19 päeva hiljem - 28. septembril. Rände kiiruse vähenemisest nädala võrra võib arvata, et ilmade jahenemine peale 21. septembrit meie laiuskraadil on värvuliste rändele tõsise hoo sisse andnud.

Hooaja kuues turteltuvi Streptoptelia turtur rändel.

Lõpuks ilmus merele ka hulgi aule - kokku loeti täna 1715 rändel ja palju jäi ka paikseks. Lisaks rändas punakurk-kaure (278) ja paikseidki oli korralik summa (131). Hooaja parimad rändesummad olid veel väike-koovitajal (42), mudatildril (23) ja väikekajakal (297). Uusi saabujaid täna ei registreeritud.