Linnujaam

Kabli linnujaama töö sai alguse 1969. a. kui Nigula Looduskaitseala direktori Henn Vilbaste eestvedamisel ehitati - lindude püügiks väike Helgolandi tüüpi mõrdpüünis. Kuna tulemused olid paljulubavad, suurendati järgmisel aastal püünise mõõtmeid ning ühineti rahvusvahelise rändeuurimisprogrammiga "Operatsioon Baltika". Ja nii ilmestabki hiigelsuur (17 meetri kõrgune) linnumõrd Kabli rannamaastikku igal sügisel juba üle veerandsaja aasta.

Kablis rõngastatud lindudest on laekunud sadu taasleide. Palju taasleide tuleb teistest Läänemere ümbruse linnujaamadest, mis võimaldab arvutada lindude rändekiirust ja koostöös teiste linnujaamadega jälgida rännet ajas ja ruumis.

Linde loetakse headeks indikaatorliikideks, kes annavad kiiret ja odavat informatsiooni keskkonnaseisundi muutuste kohta. Aastaid kestnud standardiseeritud linnupüük on ka heaks meetodiks lindude arvukuse muutuste jälgimiseks - monitooringuks. Kablis kogutud andmestiku teeb seire seisukohalt väärtuslikuks pikk andmerida. Näiteks on viimase veerandsaja aasta jooksul vähenenud tugevalt musttihase rändeaegne arvukus, kes vajab pesitsemiseks vanu okasmetsi. Linnujaamas kogutud andmestik võimaldab saada infot ka paljude suhteliselt väikesearvuliste või hajusalt pesitsevate linnuliikide arvukuse muutuste kohta, mille puhul pesitsusaegsed seireprojektid hästi ei tööta.

Henn Vilbaste rajas Kabli linnujaama eelkõige vajadusest komplekselt uurida rasvatihase kui mudelliigi populatsiooniökoloogiat. Erinevalt Lääne-Euroopast, kus rasvatihased on väga paiksed, osutusid Eestis pesitsevad linnud oma rändekäitumiselt väga erinevaks. Siit on ka kasvanud välja Kabli linnujaama olulisim uurimissuund - see on nn. "osalise rändsuse" uurimine ehk miks ühe liigi osa isendeid jääb paigale, osa aga rändab sadade ja tuhandete kilomeetrite kaugusele. Kuna tihaslased pesitsevad meelsasti pesakastides, on nad soodsaks uurimisobjektiks ka pesitsusajal. Paralleelselt sügisrände uurimisprogrammiga organiseeris Henn Vilbaste projekti ka tihaslaste massiliseks rõngastamiseks pesitsusajal ("Operatsioon Parus"), milles osales rohkelt harrastus linnu-uurijaid üle kogu Eesti. Tänu sellele on Kablis püütud sadu rasvatihaseid, kelle täpne sünni- või pesitsuskoht on teada ning õnnestunud selgitada rännet esilekutsuvaid põhjuseid ja mehhanisme.

Peale lindude rände uurimise on Kabli linnumõrda kasutatud ka nahkhiirte ja isegi kiilide uurimiseks.

Alamkategooriaid

| Puhkekoht | Resting Place | | Valge luide | White Dune | | Priivitsa oja | Priivitsa River | | Lodumets | Swamp Forest | | Pesakastimaailm | World of Nestboxes | | Roheline luide | Green Dune | | Rannikulodu | Coastal Swamp Forest | | Liivarand | Coastal Sandflat | | Kõretiik | Ponds for Natterjack | | Peller | | Roostik | Reed-bed | | Rannaniit | Coastal Meadow | | Hall luide | Grey Dune | | Linnutorn | Birdwatching Tower | | Linnujaam | Kabli Bird Observatory |

1,8 km pikkuse Kabli looduse õpperaja eesmärgiks on tutvustada Häädemeeste taimegeograafilise alavaldkonna (Litorale heademeestense) loodusväärtusi ja aastakümneid kestnud lindude rände uurimisalast tegevust Kabli linnujaamas.

1991. aastal moodustati siin Pärnu Maakonnavalitsuse määrusega kaitseala - eesmärgiga hoida linnujaama ümbruse maastik sobivana rändlindude pikaajaliseks uurimiseks ja seireks.| Kabli looduse õpperada | Kabli nature trail |

Kabli rannikumaastiku liivane mererand, luited, luidetevahelised niidud ja lodud on pideva soolase vee ja tuule mõjualas, luues omapärase elupaigalaikude võrgustiku väga erineva nõudlusega liikidele. Maismaa- ja merepiir omakorda on oluliseks liikumistakistuseks elusorganismidele, olles sobiv koht rändenähtuste uurimiseks. Kõige enam on uurijate tähelepanu pälvinud lindude ränne. 1969. aastal alustas Kabli küla põhjaservale kujunenud rändlindude koondumiskohas tegevust Kabli linnujaam.

Lisaks elavad kaitsealal mitmed haruldased ja ohustatud liigid. Varem rannaniidule iseloomuliku ja praegu väga ohustatud kahepaiksele - juttselg-kärnkonnale e. kõrele on kaitsealal taastatud kudemiskohad. Samuti saab sellel väikesel alal tutvuda mitmete Euroopa Liidus kaitset vajavateks tunnistatud elupaikadega (liivamadal, liivarand, rannaniit, hall luide, metsastunud luide, looduslik jõgi, sanglepa lodumets). Rannikumeri - Lepaninast Priivitsa oja suudmeni - on oluline veelindude koondumiskohana ning täidab linnuhoiuala moodustamiseks nõutavaid kriteeriume.

Vaadake kui mitmekesine on maastik ja mitmeid erinevaid elupaiku, ka vääriselupaiku - mahub väikesele maa-alale, mis idapoolsest küljest piirneb teega ja läänepoolsest merega!


Siinse looduse kohta saab teavet rajale paigaldatud stendidelt ja infopakkudelt. Üldinformatsiooni saab suurtelt stendidelt - need paiknevad nii linnujaama kui ka Kabli looduskeskuse juures. Raja keerd-käikudes aitavad teed leida suunaviidad. Peatuskohti tähistavad ja tutvustavad infopakud.

Täpsemalt saab rajal asuvatest peatuskohtadest lugeda klõpsates kõrvaloleva rajaskeemil numbritega tähistatud punktidele.

Kabli looduse õpperada rajati Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) rahastamisel aastatel 2001-2002. Raja kavandasid koostöös RMK Pärnu-Ikla puhkeala ja Nigula Looduskaitseala Administratsioon. Peale 2005 aasta jaanuaritormi, mis hävitas loodusraja,  taastati loodusrada SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud projektide abil.