Kabli linnujaam

Rasvatihane (Parus major)

Üldstatistikud (1969-2018)
Summa:130912
Keskmine:2618,2 (2618,2)
Max:9616 (1986)
Min:15 (1969)
Sügisrände periood (90%):
13.9-24.10
Sügisrände keskpunkt (50%):
6.10
Suurim püügipäev:
1. 11.10.1987 (802)
2. 10.10.1987 (799)
3. 22.09.1984 (780)

1970ndatel hoogustus läänemereäärsetes riikides rändel viibivate värvuliste massiline rõngastamine suurte mõrdpüüniste ja loorvõrkudega. Sellele andis hoogu Poola ornitoloogide eestvedamisel 1960. aastal Poola põhjarannikul organiseeritud rõngastusjaamade võrgustik ehk operatsioon "BALTIKA". Järgemööda liitusid võrgustikuga Läti NSV, Leedu NSV, Saksa DV ning ka Eesti NSV (1970) [1]. Seega, 70ndate alguseks oli Läänemere idakaldal välja kujunenud rändlindude uurimise võrgustik, kus teiste rändsete värvuliste hulgas oli võimalik massiliselt tabada ja märgistada ka rändseid rasvatihaseid. Paralleelselt operatsioon "BALTIKA" arenguga organiseeris Henn Vilbaste mastaapset rasvatihase pesitsusökoloogia uuringut. Nii käivitatigi 1970. aastal linnujaama rajaja Henn Vilbaste eestvedamisel operatsioon ''PARUS'', mille eesmärgiks oli rasvatihase ja teiste pesakastides pesitsevate tihaslaste massiline rõngastamine Eestis. Selleks riputati Edela-Eesti metsadesse kümneid tuhandeid pesakaste. Kuigi rasvatihane, kui populatsiooniökoloogia mudelliik, oli Euroopas toonaseks küllalt põhjalikult uuritud, arvati, et meie rasvatihaste populatsiooniökoloogia on siiski veidi teistsugune. Peamine erinevus seisnes nende rändsuses. Rasvatihase arvukuse muutuseid, asustustihedust, pesitsusjärgset hajumist ja rändsust puudutavate küsimuste väljaselgitamiseks rajati Kilingi-Nõmme ümbruse metsadesse ca 14 000 pesakastist koosnev uurimisala, kus pesitsevate vanalindude ja pesapoegade märgistamise meetodil koguti rasvatihase demograafia kohta andmeid järgmised aastakümned. Lisaks Kilingi-Nõmme uurimisalale rõngastati 1972. aastal rasvatihaseid juba 21. uurimisalal üle Eesti. Pesitsusajal massiliselt rõngastatud rasvatihaseid oli rändeperioodil tänu operatsioonile "BALTIKA" võimalik taas tabada ning see andis soodsa võimaluse rasvatihase rändsust puudutavate andmete kogumiseks. Operatsiooni ''PARUS'' käigus märgistati rohkelt pesitsevaid rasvatihaseid ja nende poegi, keda hiljem tabati Kabli linnujaamas, mis võimaldas kirjeldada rasvatihase kui osaränduri rändekäitumist kindla päritoluga isendite andmetele tuginedes. Nii peeti operatsiooni "PARUS" kui operatsiooni "BALTIKA" loogiliseks jätkuks [2]. Operatsiooni ''PARUS'' käigus märgistati rohkelt pesitsevaid rasvatihaseid ja nende poegi, keda hiljem tabati Kabli linnujaamas. See võimaldas kirjeldada rasvatihase kui osaränduri rändekäitumist kindla päritoluga isendite andmetele tuginedes.

Kablis läbi viidud pikaajaline seire on andnud hulga uusi teadmisi rasvatihase rände kohta. Rasvatihase rändekäitumine on viimasel kahel aastakümnel teistsugune võrreldes varasema perioodiga (70ndad, 80ndad ja varasem). Esmalt väljendub see mõistagi rändeaegses arvukuse muutuses (keskeltläbi ~5000 varasematel aegadel ning ~1000 viimasel kahel kümnendil). Teisalt väljendub see taasleidude geograafias. Kui varem rändasid meie rasvatihased isegi Prantsusmaale, siis tänapäeval veedetakse talv pigem Põhja-Saksamaa ja Poola aladel. Miks see nii on, keegi täpselt ei tea, kuid selge on see, et rändsusel on omad seosed kliimamuutustega ning seetõttu on linnujaamades kogutav pikaajaline andmestik muutunud kuumaks kaubaks kliimamuutuste seletamise aspektist.

 

Kasutatud allikad:

[1] Vilbaste, H. 1971. Operatsiooni "BALTIKA" Eesti sektsiooni tööst 1970. aastal. Loodusvaatlusi 1970. [2] Vilbaste, H. 1972. Operatsiooni "BALTIKA" Eesti sektsiooni tööst 1971. aastal. Loodusvaatlusi 1971.


Joonis 1. Rasvatihane (Parus major). Läbi hooaja rõngastatud linnud aastati, 1969-2018.



Joonis 2. Rasvatihane (Parus major). Läbi hooaegade rõngastatud linnud päeviti (päeva nr alates aasta algusest), 1969-2018.