Kabli linnujaam

Pöialpoiss (Regulus regulus)

Üldstatistikud (1969-2018)
Summa:189522
Keskmine:3790,4 (3790,4)
Max:16951 (1981)
Min:23 (1969)
Sügisrände periood (90%):
13.9-21.10
Sügisrände keskpunkt (50%):
2.10
Suurim püügipäev:
1. 13.10.1981 (2194)
2. 14.10.1981 (2061)
3. 11.10.1988 (2042)

50 aasta jooksul on  Kabli linnujaamas kõige enam märgistatud pöialpoisse – üle 189 000 isendi on Kablis jalga saanud  MATSALU kirjaga rõnga, mis moodustab veidi üle veerandi linnujaamas rõngastatud lindude koguarvust. Taasleide on kogunenud veidi üle 170 - see tähendab, et ühe taasleiu saamiseks tuleb märgistada peaaegu tuhatkond pöialpossi. Vaatamata sellele, et tegu on Euroopa väikseima linnuga, suudavad pöialpoisid talvituda nii talvel madala temperatuuri ja lühikese päevaga Põhja-Euroopas kui rännata talvituma pehmema kliimaga Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Rändel suudavad pöialpoisid regulaarselt ületada ulatuslikke veetakistusi. Kablis rõngastatud isenditest on Läänemere teiselt kaldalt saadud poolsada taasleidu ning üks pöialpoiss on jõudnud isegi Suurbritanniasse. Pärast mere ületamist on pöialpoisid üpris kurnatud, mis viitab selline rändetaktika toimib füsioloogilise piiri peal.   Läänemere taolise takistuse ületamiseks peab ligikaudu 5 grammi raskune lind koguma piisava „kütusevaru”, ehk rasvuma – suurendades kiirelt kehakaalu kuni kolmandiku võrra. Lisaks on vajalik arvestada ka ilmastikutingimustega – vaja on ülelendu toetavat sabatuult. Nii hindavad rändel rannikule jõudnud  pöialpoisid ilmastikutingimusi ning stardivad ülelennuks vaid soodsate olude puhul. Kablis on linnurüsaga korduvalt õnnestunud suures koguses (poole tunni jooksul kuni tuhat isendit) püüda päikeseloojakul öisele rändele startivaid pöialpoisse. Kui valdavad kõrgrõhkonnad, ööd on selged ning puhuvad soodsad tuuled rännatakse öösel ning ületatakse ka sageli tuule toel edukalt Läänemeri, mida kinnitavad taasleiud Rootsi linnujaamadest. Vahel kalduvad merd ületavad väikesed pöialpoisid tuuletriivi tõttu edelasuunast kõrvale ning neid on tabatud Ahvenamaal asuvatest linnujaamadest. Mõnel aastal domineerivad pöialpoiste põhilisel sügisrändeperioodil septembri teisel ja oktoobri esimesel poolel madalrõhkonnad ning öiseks rändeks soodsa ilastikuga öid napib. Sellistel perioodidel koguneb rannikul asuvatesse metsadesse massiliselt pöialpoisse, kes liiguvad edasi varahommikuti mööda puuvõrasid lõuna poole eelistades lennata vastutuult. Sellistel aastatel tabatakse Kablis märgistatud pöialpoisse põhiliselt Läänemere idakalda linnujaamadest. Kui võrrelda mööda rannikut ja merd ületavate pöialpoiste rände kiirust, siis viimastel on see kordades suurem. Rändekiirus on suurem ka lindudel, kelle rasvavarud olid rõngastamisel suuremad.  Talveperioodil on  talvituvaid tabatud põhiliselt Saksamaalt, kõige kaugemad Kablis märgistatud pöialpoiste taasleiud pärinevad Itaaliast ja Prantsusmaalt. Rõngastatud isendite kevadrände aegsete taaspüükide põhjal toimub tagasipöördumine pesitsusaladele aprilli teisel poolel. Seega on pöialpoiss tüüpiline lähirändur, kellele on omane nii lühimaaränduritele iseloomulik päevane ränne kui ka kaugränduritele omane öine ränne.  Siinkohal tuleb meelde tuletada, et pöialpoiss on ka osarändur, kelle asurkonnast osa jääb Eestis talvituma pesitsusaladele, olles siinsetes okas- ja segametsates talviti üheks tavalisemaks liigiks.  Küll võib tõdeda, et pärast väga külmi ja lumerohkeid talvi jääb kevadeks ellu väga väike osa talvitujatest. Samas osutub paigalinnuks olemine kasulikuks ellujäämisstrateegiaks pehmete talvede puhul. Hiljuti on eksperimentaalselt tõestatud, et lindude rändsus on piisavalt tugevalt pärilik ning valiku toimel võib asurkondade rändsus muutuda suhteliselt kiiresti. Suure tõenäosusega määrab ka pöialpoisi asurkondades paiksete ja rändsete isendite vahekorda looduslik valik, mis kajastub ka pika-ajalises linnujaama andmestikus, kus on perioode kui pöialpoiste arvukus on väga kõrge ja perioode kui see on madal. Kindlasti on lühikese elueaga pöialpoiss heaks mudelliigiks rändekäitumise edasiseks uurimiseks kiirete kliimamuutuste mõjust elustikule ning võimaluseks uurida liikide kohastumisvõimet muutuvate keskonnatingimustega.


Joonis 1. Pöialpoiss (Regulus regulus). Läbi hooaja rõngastatud linnud aastati, 1969-2018.



Joonis 2. Pöialpoiss (Regulus regulus). Läbi hooaegade rõngastatud linnud päeviti (päeva nr alates aasta algusest), 1969-2018.