Ajalugu

Siia on koondatud Kabli linnujaama aastakokkuvõtted.

Kuna 1969. aasta katsepüügi tulemused olid paljulubavad, suurendati järgmisel aastal püünise mõõtmeid ning ühineti rahvusvahelise rändeuurimisvõrgustikuga operatsioon "BALTIKA". 1970. aastal püüti Kabli linde 16. septembrist kuni 26. oktoobrini. Püügikohal kitseneb mere ja põldude vahel paikneval liivadüünil kasvav kuni 1 km laiune männimetsa riba ainult 20 m laiuseks ning lõpeb siis täielikult, andes ruumi lagendikule ja asula hajaasustusele. Mõrdpüünis paigutati viimase männituka kohale, lõuna poole jääb ca 300 m laiune lagendik, kus kasvavad üksikud lehtpuud ja maantee-äärne pajuhekiriba. Lääne pool on lage rannikukarjamaa ja 100 m kaugusel meri, idas aga lage, umbes 8 m kõrgune aeglaselt tõusev rannaastang. Püünise ja astangu vahel püünisest 15 m kaugusel on elava liiklusega Tallinn-Riia automagistraal [1].

Mööda puid ja põõsaid rändavad metsalinnud koonduvad püünise juures nagu suurde lehtrisse, mis lõpeb püünisega. Püünis ise on Rõbatši-tüüpi mõrdpüünis suudme kõrgusega 9 m, laiusega 18 m ja kogupikkusega 45 m [1].

Kahjuks aga ei ole Kablis metsalindude rände kontsentreerumine eriti suur ja ka püünise konstruktsioonis esines 1970. a. veel puudusi, mille tõttu püügitulemused jäid tagasihoidlikuks. Püünis suudab haarata ainult mööda puid rändavaid liike [1]. 

Linnujaama rajamine langes kokku ka ajaga, mil tollases Eesti NSV-s loobuti MOSKWA signatuuri kandvatest rõngastest ning alustati ESTONIA MATSALU kirjasid kandvate märgiste valmistamist ja kasutamist. Nii ongi Kabli linnujaamast juba üle 50 aasta lennanud laia maailma edasi linnud, kes kandsid sõnumit, et eksisteerib koht nimega ESTONIA.

Kasutatud allikad:

[1] Vilbaste, H. 1971. Operatsiooni "BALTIKA" Eesti sektsiooni tööst 1970. aastal. Loodusevaatlusi 1970.

Kabli linnujaama praeguses asukohas toimub katsepüük väikese mõrraga.

Esimesed süstemaatilised rändevaatlused Kablist pärinevad 1956. a. sügsest, mil siin vaatles lindude sügisrännet Balti rändevaatlusvõrgustiku raames Zooloogia ja Botaanika Instituudi ornitoloog Heinrich Veroman. 1960. aasta sügisel jätkas sama võrgustiku raames Kablis rände visuaalvaatlusi Aino Kumari. Kabli kui värvuliste rändeaegseks püügiks sobiliku "pudelikaela" avastas Nigula Looduskaitseala kauaaegne direktor Henn Vilbaste 1968. aasta sügisel koos kolleegidega Häädemeeste rannikul hanesid loendades. Tol aastal oli rannikul sügisrändel erakordselt arvukas liik pöialpoiss, keda tänaseks ongi Kabli linnujaamas kõige arvukamalt rõngastatud. Ränne oli nii mõjus, et järgmisel aastal rajati Kabli küla põhjapiirile rõngastuspunkt, kuhu lindude püügiks ehitati katseks väike mõrdpüünis.